Priit on praeguse volikogu koosseisu pesamuna, nii nagu ka 12 aasta eest, kui ta esmakordselt valimistel rahvalt mandaadi sai. Ehkki 36-aastasena seltskonna kõige noorem olla on omamoodi kompliment, loodab ta siiski, et saab seekordsete valimiste järel selle tiitli edasi anda – nooruslikku särtsu ja elujõudu täis kandidaate leiab ainuüksi Omade Inimeste nimekirjast mitmeid.

Värske energia on ka see põhjus, miks Priit Omadega liitus. Kokku on saanud poliitiliselt mitmekülgne ja laiapõhjaline seltskond, kelle jaoks erinev poliitiline taust pole olnud takistus, vaid hoopis edasiviiv jõud. “Mida rohkem ideid ja avatust, seda paremaid lahendusi leitakse kõigi ja kõigega arvestades,” ütleb Priit.

Neile, kes veel kahtlevad, kas oma hääl ikka valimisliidule anda, toob Priit välja olulise tähelepaneku, kõige rohkem naisi kandideerib Jõgeva vallas just Omade Inimeste nimekirjas: 18 kandidaati ehk 41% nimekirjast. Naised teadupärast pea ees tundmatus kohas vette ei hüppa – vähemalt Priidu jaoks lisab see kindlustunnet ja usaldusväärsust. 

Priit on sündinud, kasvanud ja gümnaasiumihariduse saanud Jõgeval. Juba teisel ülikooliaastal naasis ta kodulinna õpetajaametit pidama. 2016. aastast alates on ta direktorina vedanud Jõgevamaa Gümnaasiumi. Lisaks haridusvaldkonnale on Priidule südamelähedane ka kultuur, sport ja noorsootöö. 

Ta loodab, et järgnevate aastatega panustatakse valla elukeskkonda sellisel määral, et üha enam ettevõtteid soovib siin uusi töökohti luua. Et ka noored suurematest linnadest leiavad rõõmuga end suure kodulaenuta ellu astumas vallast, kus nende järeltulijaid saavad lasteaias, põhikoolis ja gümnaasiumis Eesti parima tasemega haridust. Et meie vaba aja veetmise võimalused on mitmekesised ja sündmusi jagub igale maitsele. Et eakamad aastad elust saab kodukandis veeta mõnusalt ja väärikalt. Selleni jõudmiseks on vaja poliitilist konsensust ning kokku leppida pikaajaline plaan selgelt määratletud vaheetappidega.

Priitu võib tihti kohata korvpalliplatsil õigust mõistmas. Tema sõnul on see pealtnäha stressirikas tegevus tegelikult üks parimaid viise igapäevasest rutiinist välja astumiseks. Kohtunikuna tuleb väljakul otsuseid vastu võtta sõna otseses mõttes jooksu pealt ja murdosa sekundi jooksul, teades, et ühele poolele mängijatest ja publikust see otsus kindlasti ei meeldi. See nõuab ülimat keskendumist, et jääda ka negatiivsete emotsioonide juures enesele kindlaks ja mängu reeglitepäraselt ohjeldada. Kahtlemata väärt omadus nii palliplatsil kui ka volikogu laua taga.